Kreeta: ootus ja tegelikkus 

Kui klassiõde 2006. aastal meile puhkust Kreetal orgunnis, kujutasin ma seda ette nii nagu siin pildil. Vaikne rand, palmipuud, päike ja käes eksootiline kokteil. See oli minu esimene pakettpuhkus ja aega süvenemiseks oli null kuna tegelesin karjääriga rahvusvahelises firmas. Loe edasi 
Nii tõi mind klassiõde tüüpilisse kuurortlinna nimega Hersonissos, kus polnud ei autentsust ega vaikset puhkust. Sellest pikemalt võid kuulata podcastis Õhtulehe sarjast "Järgmine peatus" (27.01.2021), kuhu mind hiljuti kutsuti.
Miks oli minu jaoks tol ajal autentsus nii oluline? Olin ju noor ja ööklubid-värgid oleks pidanud aktuaalsed olema. Aga igaühele oma. Ja õnneks on Kreetal nii üht kui teist. Tänu sellele on ka arvamusi Kreetast erinevaid - üks ütleb, et minu süda jäi Kreetale, teine on siin korra puhanud ja tagasi enam ei tõmba kuna puhkus sai veetud kuurordis, mis kontseptsiooni poolest on enam-vähem sama kui Türgis, Hispaanias, Egiptuses.


Milline Kreeta elab sinu mälestustes? Mis emotsioone tekitab? Ja kui sa Kreetal veel käinud pole, millega seostub? Usun, et kommentaare oleks huvitav lugeda nii minul kui teistel blogi jälgijatel. Ühtlasi on tore koos nostalgeerida - niikaua kui taas reisida saab!

Комментарии

Email again:

Предыдущий

Oliiviõli kasulikkusest tulevastele ja värsketele emadele 

Следующий

Sain kreeka keele selgeks enamasti tänu muusikale

Поделиться этой статьей